Sámi girkobeivviid birra

Historjjalaš

Sámi girkobeaivvit lágiduvvojedje 2004s vuosttaš geardde, ja mihttun lei ráhkadit oktasaš sámi girkolaš lágideami. Lei dehálaš ahte sámit ieža plánejit dan ja ahte iešguđetlágan sámi girko- ja kristtalašvuođaárbevierut  váldojit oassin Ruoŧa girkui, Svenska kyrkan, Norgga girkui ja Evangelistalaš-Lutherlaš girkui Suomas. Sámi girkobeivviid ovttasbargu formaliserejuvvui 2009s Enarekonvenšuvnnas. Dađistaga lea maid suoma ortodoksa girku eambbo searvagoahtán.

Sámi girkobeaivvit 2025 

Álggaheapmi

Sámi girkobeaivvit 2025 álget almmolaččat rahpanipmilbálvalusain bearjadaga geassemánu 27. beaivvi. Ovdal dan lea vejolaš beaivebiepmu háhkat muhtin biebmobáikkis dain márkaniin dahje juoidá ieš ráhkadastit dollabáisttes mii lea girku luhtte. Das láhkosis leat maid máŋggat gáffádagat.

Máŋgasiin lea guhkes mátkkošteapmi ja sii bohtet juo beaivvi ovdal, duorastaga geassemánu 26. beaivvi. Sámi girkoráđđi lágida oktasaš čoahkkima sámi ráđiide mat bohtet golmma riikkas. Nuoraidprográmma álgá veaigin duorastaga, ja de lea eahket andákta mii lea buohkaide rabas. Sihke veaigin duorastaga ja iđđes bearjadaga sáhttá doallat čoahkkimiid jus lea dárbu.

Oppalaš govva beivviin

Bearjadaga 27.6. lea álggahanipmilbálvalusa diibmu 13.00. Ovdalgaskabeaivve ja ovdal ipmilbálvalusa de rahppojuvvojit guokte gelddolaš čájáhusa. Dat leat rabas sihke oasseváldiide ja báikkálaš olbmuide. Dien beaivvi sáhttá searvat gelddolaš semináraide, ovdamearkka dihte, de čájehuvvojit «Holyness of lands», filbma «Mer enn bare fjell» (eambbo go dušše várit), seminára repatriering (ruovttoluotta máhcahit) ja de sáhttá vel guldalit  ságastallama luođi ja sálbmalávluma birra. Eahkes lea sálbmalávlun konsearttain, ovdal gaskaija ipmilbálvalusa mii dollojuvvo olgun, sidjiide geat dasa hálidit searvat.

Lávvordat álgá ortodoksa iđitmessemiin ovdal gelddolaš váldoseminára, mas leat Mari Valjakka (Fi), Lovisa Mienna Sjöberg (No) og Kaisa Huuva (Sv), juohkehaš iežaset fágasurggiin. Sii hupmet dan birra makkár bargu girkus lea barggadettiin duohtavuođain ja seanademiin ain ovddosguvlui. Dan beaivve leat máŋggat gelddolaš seminárat; ovdamearkka dihte duodji girkolanjas, sámi musihka ovdanbuktiimiin girku seanadeami  barggu oktavuođas, ja de vel dehálaš ságastallan das movt báikkálaš servodagat ja girkut ovttasbarget cielaheami ja rasisma vuostá. Árrat eahkedis lea jurdda lágidit oktasaš muitalanbottu erenoamážit unnimus mánáide. Eahket loahpahuvvo konsearttain.

Sotnabeaivvi mii álgit oaččudettiin apealla girku jođiheddjiide nuoraidbáikki oasseváldiin. Dan maŋŋel lea veahá áigi viidaseappot ságastallat dahje geahččat čájáhusaid, ovdal go olles lágideapmi loahpahuvvo loahpahanipmilbálvalusain ja dalle maid geigejuvvo Sámi girkobeivviid 2028 ovddasvástádus Ruoŧa girkui.

Anáršiehtadusa birra 

Sámi girkobeivviid regulere Anáršiehdadus. Konvenšuvdna vuođđuduvvui  jagi 2009, dalle go Sámi girkobeaivvit lágiduvvojedje nuppes. Konvenšuvdna regulere earret eará dan mii Sámi girkobeivviid ulbmil lea, movt ovddasvástádusjuohku ja bajimus organiseren galgá leat.  Konvenšuvdna lea maŋimusat ođastuvvon jagi 2019. Soahpamuš gávdno davvisámegillii, ruoŧagillii ja suomagillii.