Dagfinn Høybråten
Dagfinn Høybråten le oasse vuorjjás politijkkárij siebres, gejs li stuoves luotta báhtsám – Vuona suovastimlága ålmåj le buktám avtav dálásj ájge Vuona ájnnasamos álmmukvarresvuohtadåjmajs ja diehtá, man ålov máksá bälostit juojddá, masi jáhká, vuosteldime niedjen nággidit davva åvddålij, ja de vil gájka duodden vuosedit midjij nuppijda, mij le dagádahtte máhtudagájn, snivvis bargujn ja sávresvuodajn!
Høybråten le ålov åtsådallam politijka, háldadusá ja rijkkagasskasasj organisasjåvnåj tjuhppaoajve bargos, ja diehtá, mij le tjielgas ulmijt gávnnat máhtudagáj vuodos, gáttsev gievrrodit båhtusijt buvtátjit ja stoarmon bierggit, desik divna ulmijt le ållim.
Guokta gávda lij sådnå Vuona varresvuohtaminisstar, valla årrum le aj barggo- ja sosiállaminisstar ja Finánssadepartementa stáhtatjálle. Rijkkagasskasasj bargon de lij sådnå moadda jage globála Gavi-vaksijnnalihto njunnjuhin, mij jages 2000 le gádjum ienep gå 17 millijåvnå máná hekka häjos lándajn mánájda vaksijnajt buvteda.
Almulasj dievnastusám le sådnå lájddim Vuona oadjoháldadusáv ja årrum rádeålmåj ja Kommunenes sentralforbund -siebre direktörra. Stáhtaráde, stuorradikkeájrrasa ja Kristelig Folkeparti -belludagá oajve ájge maŋŋela de lij Høybråten Nuorttarijkaj minisstarráde ja maŋŋela Girkko Hiehteviehke oajvvetjálle. Jages 2018 gitta 2023 de lájddij sådnå Stuorradikke vuododam kommisjåvnåv, mij guoradallá sámij, guojnaj, vuonasuobmelattjaj ja miehttsesuobmelattjaj dárojduhttemav.
Mari Valjakka
Mari Valjakka le gålldåsáme härrá Suomas ja jage 2015:á rájes barggam Suoma evángelak-luterak girkko härrán. Maŋemus guokta jage le barggam Sáme girkkon -prosjevta guovlodiddjen. Prosjäkta le Suoma evángelak-luterak girkko ja sáme álmmuga såbadim- ja duohtavuohtabargo oasse.
Mari Valjaka berus njunnjuhin ekumenijkas, álggoálmmugij ássjijs ja birrasis. Sådnå lájddi Girkkoj väráltráde álggoálmmukreferánssajuohkusav ja säbrrá Luterak väráltlihto Climate Justice Policy Task Force -juohkusij.
Johan Máhtte Skum
Johan Máhttse Skum le åhpadusáv låhkåm girkkomusijkkár ja akta vuostasj sáme girkkomusijkkárijs, gejt Vuona girkko fiesstij kantåvrrån. Dálla Johan Máhtte rádet Vuona girkko Sáme girkkorádev. Suv mielan li sáme girkkomusijkka, sálma ja árbbemusijkka. Johan Máhttse sebraj guovlodittjat Sáme girkkobiejvij jubmeldievnastusájt jagijn 2013, 2017, 2022 (2021) ja 2025. Dán jage Sáme girkkobiejvijn de Johan Máhtte bivddi sálmajt lávludittjat lávvodagá bietse 28. biejve.
Lovisa Mienna Sjöberg
Lovisa Mienna Sjöberg le VID vitenskapelige høgskole guoradalle ja vuostasjamanuenssa Råmsån, gånnå vásstet härráåhpadusás. Jagen 2018 tjuottjudaláj dåktåvrrågrádaj Universitetet i Oslon tjuottjodimgirjijnis "Att leva i ständig välsignelse". En studie av sivdnidit som religiös praxis". Sjöberg guoradaládijn tjalmos sámij vuojŋŋalasj dábijt ja dagojt, sáme subtsastimárbev, árggabiejve jáhkov ja sáme ájgálvisáv girkko aktijvuodan. Åvdebut le sådnå barggam Sáme allaskåvlån prosjäktaoajvven, allaskåvlååhpadiddjen ja vuostasjamanuenssan. Almodam le goappátjagá oahppevasj ja álmmukoahppevasj artihkkalijt ja girjjelåhkusijt dárruj, ieŋŋilsij ja nuorttasábmáj. Åvdemusán suv mielan guoradaládijn le konstruktijva teologijja, álu mijá dálásj ájge gullam sjivnnjedimhiede ja sáme girkkohiståvrå aktijvuodan.
Fredrik Juul
Fredrik Juul le Svieriga girkko Málága-Suorsá girkkosuohkana härrá ja adjáj Oarjep Lapplanda råvsståguovlo råvsstå. Vargga 25 jage le sådnå barggam härrán moatten tjoaggulvisán ubbmemsáme guovlon Viddulänov birra ja danen oahppam ålov sáme girkkoiellemis ja ássjijs. Girkkobiejvijn de sådnå giehttu åtsådallamijstes Christina Catharina Larsdotterav máhttse Málága girkkogárddáj hávddádattijn moarmmása 2024.
Kaisa Huuva
Kaisa Huuva ruohtsa li Gieruna Gabná tjielden ja Stockhålman. 20:s jages guhkebuj juo le barggam moatten siebren gievrrodittjat ja bisodittjat sáme kultuvrav ja sebrudagáv, adjáj sáme girkkoiellemav. Guhkev le berustam sáme iesjráddimij, såbadibmáj ja dekoloniserimij guosske ássjijs. Kaisa barggá guoradallamprosjevtan, man baktu åtsåt stuoves sáme viessomav svenska ådåårroj kolonijála duobddágijn.
Ida-Maria Marakatt
Ida-Maria Marakatt riegádij jagen 1983 ja badjánij Gárasavvuna Saivomuotkan. Sáme ruohtsajdis guorat Gárasavvunij ja Nuortta-Råmså Ivgo merrsáme duobddágijda.
Ida-Maria le nuorrudagá rájes duodjuham ja árbe milta oahppam vuorrasap buolvajs. Adjáj låhkåm le Jåhkåmåhke Sámij åhpadusguovdátjin, gånnå lågåj nuortap dibmaduojev. Ida-Maria buktá ienemus dibmaduoje vuogijt, valla lájgijn duodjuhit ja sierra láhkáj sjnjissjkot li suv vájmo lagámusán.
Dálla årru bierijnis Adevuomen, gånnå li Lainiovuoma tjielde ájrrasa ja älov guododi. Ida-Marian le ietjas duodjevidnudahka, man baktu diŋŋgumbargojt dahká, kursajt ja barggomillojt hásat ja vuobddá aj gárves duojijt ja ábnnasijt. Ida-Maria duodjuhime guovddelin le árbe duodje, valla adjáj ietjá lágásj bargojt dahká, duola dagu girkkotujgajt.
Vesa Orassalo
Vesa Orassalo la 24-jagák nuorra ålmåj Suoma biele Njávddamis. Dálla låhkå Roavvenjárgan klássaåhpadiddjen ja ussjol máhttsat nuortas.
Ålles iellema la sån ålov luondon årudam, ja goappátjagá bivddet ja guollit li suv viessomvuoge. Luondon manádijn de sån la vuojnnám ja gullam ihka majt, manen sån la huomaham gåvvigoahtet. Ållagattjat li rievsak ja luossa sunji ájnnasa, ja daha má suv iellemav lájddiji!